Hamutuk ita Haburas Teknologia

YAKING

postin ba add

Your Ad Spot

KOMFIGURA REDE LAN

 

KONFIGURASAUN BA REDE LAN

 (LOCAL AREA NETWORK)


Maneira sira ne’ebe atu halo konfigurasaun ba rede LAN (Local Area Network)

A. Introdusaun Rede Komputador
Rede Komputador sai hanesan konjuntu ida husi komputador, printer, nune mos ho instrumentu seluk tan ne’ebe halo ligasun hodi sai ida deit. Informasun no dadus sira sei halai husi kabel no mos la liu husi kabel ne’ebe bele fasilita ema ne’ebe uja rede refere nune fasil hodi bele fahe informasaun no dadus ba malu ho diak, uja hamutuk fasilidade printer no fasilidade husi Hardware/Software ne’ebe halo ligasaun husi rede. Kada komputador, printer ka periferal ne’ebe halo ligasaun ho rede hanaran Node. Iha rede nian sei inklui komputador 2, sanulu, atus no milhaun node. Tipo rede siraEm jeral rede komputador fahe ba parte lima mak hanesan:

1. Local Area Network (LAN)
Local Area Network (LAN), sai hanesan rede komputador privadu ida ne’ebe iha area ida nia laran ka iha eskola ida nia laran ne’ebe ho medida to’o kilometro. LAN baibain uja atu halo ligasaun husi komputador privadu no Workstation husi kantor perusahaan ka kompanha ida nia laran atu bele uja hamutuk rede (resource ne’ebe hanesan printer) no bele troka informasaun ho diak. 

2. Metropolitan Area Network (MAN)
Metropolitan Area Network (MAN), ne’e nia base sei uja liu versaun LAN ne’ebe ho kapasidade boot no enjeralmente uja teknologia hanesan ho LAN. MAN bele inklui iha kantor sira no kompanya ne’ebe besik malu nune mos sidade, no atu bele explora presijasaun privadu (setor privadu) ka jeral. MAN forsa apoiu dadus no lian, no bele mos halo ligasaun ho rede kabel televisaun. 

3. Wide Area Network (WAN)
Wide Area Network (WAN), atu alkansa inkliu iha area geografia ne’ebe luan, dalabarak inklui iha Nasaun no bele mos iha ilha. WAN konsiste husi konjuntu Mesin sira ne’ebe iha objetivu atu halao program (aplikasaun) husi usada.


4. Rede (Jaringan)
Tuir lolos iha rede barak ne’ebe inklui iha Mundu ida ne’e, dalaruma uja Hardware no Software ne’ebe la hanesan. Ema ne’ebe uja rede iha hakarak tebes atu bele halo komunikasaun ho ema ne’ebe uja rede seluk, iha hakarek hanesan ne’e presija ligasaun entre rede nebe dalabarak la kompatibel no la hanesan. Dalabarak atu uja metode refere sei presija instrumentu ida ne’ebe naran Gateway define atu halo ligasaun no bele ejekuta tradusaun ne’ebe presija, bele Hardware no Software. Konjuntu husi rede ne’ebe halo ligasaun ne’e mak hanaran rede. 2

 5. Rede La Ho Kabel (Wireless)
Rede la ho Kabel (Wireless) sai hanesan solusaun ida ba iha komunikasaun ne’ebe labele halo husi rede ne’ebe uja kabel. Tamba dalaruma ema ne’ebe hakarak simu informsaun ka halo komunikasaun apesar ita iha kareta leten ka iha aviaun leten, maka absoluta sei presija Rede nebe la uja kabel (Wireless) tamba koneksaun rede la posivel atu liga iha kareta leten ka iha aviaun leten. Tan ne’e agora dadaun rede la uja kabel barak mak uja servisu diak satelit no forsa fo kapasidade asesu lais liu ne’ebe kompara ho rede uja kabel. FTP (File Transfer Protocol)FTP (File Transfer Protocol) ne’ebe sai reprejenta hanesan rede estandar ne’ebe bele uja atu manipula, troka ka fahe file liu husi rede ida ho basiku TCP/IP. FTP halo iha arsitektur Client – Server. No explora koneksaun no kontrola dadus aparte entre aplikasaun Clinete no Server. FPT mos dalabarak uja ba iha komponente aplikasaun atu otomatika tranfere atu halo funsaun ba iha programa internal. 

TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol). 
TCP/IP katak komunikasaun dadus standar ne’ebe uja husi komunidade rede iha prosesu troka dadus husi computador ida ba komputador seluk iha rede internet. Protokolu ida ne’e sei la hamrik mesak, tamba protokolu ida ne’e forma husi konjuntu protokolu (Protocol Suite). Protokolu ida ne’e mos sai hanesan protokolu ne’ebe ema barak uja iha momentu ida ne’e. Dadus refere sei implementa fila fali ba iha modelu Software iha sistema operasaun. Termu ne’ebe fob a iha Software ne’e mak TCP/IP stack. 



B. SASAN NE’EBE PRESIJA ATU MONTA REDE KOMPUTADOR

1. Kabel UTP : funsaun atu halo ligasaun entre komputador ida ba komputador seluk no kabel ne’e mak sai hanesan dalan atu halo koneksaun.

2. Konektor RJ-45 : sai hanesan peripheral ida ne’ebe atu liga ba kabel UTP nia tutun. 

3. Tang Crimping : sai hanesan instrumentu ida hodi uja atu tesi kabel UTP no atu habit kabel
nia tutun.

4. LAN Tester : sai hanesan instrument ida ne’ebe atu koko valor husi kabel ne’ebe ita halo.

HUB (Hubungan)/Ligasaun : sai hanesan instrumentu ida ka dalan ida atu liga kabel stright husi komputador ba Hub no husi Hub ba komputador seluk.
Depois de Instrumentu no Material hirak ne’ebe temi iha leten ne’e prepara ona, agora bele monta ona kabel, hare nia dejenhu iha okos:

Tuir Mai Dejenhu Kabel:
1.      Kabel Cross 
 Formasaun parte A Formasaun parte B
Mutin Verde               Mutin Orange
Verde                          Orange
Mutin Orange              Mutin Verde
Ajul Ajul                     Ajul Ajul
Mutin Ajul                  Mutin Ajul
Orange                        Verde
Mutin Coklat               Mutin Coklat
Coklat                          Coklat 
Funsaun atu :
Haliga direitamente husi PC ba PCno liu husi HUB/Switch.
2.      Kabel Straight
Formasaun parte A Formasaun parte B
Mutin Orange                          Mutin Orange
Orange                                                Orange
Mutin Verde                           Mutin Verde
Ajul                                         Ajul
Mutin Ajul                              Mutin Ajul
Verde                                      Verde
Mutin Coklat                           Mutin Coklat
Coklat                                      Coklat
Funsaun atu :
Hakiga PC ho uja HUB/Switch.


C.  LALAOK MONTA REDE PEER TO PEER UJA KABEL CROSS HO KOPUTADOR RUA (2).
1.      Monta Kabel
Primeiru hasai kabel UTP nia kulit depois haloos kabel refere atu nune fiu hirak ne’ebe iha laran sai los. Haforma pojisaun tuir diagrama ne’ebe fo sai iha leten. Tau konsentrasaun ho diak, tamba iha kabel ida ne’e nia tutun sorin ho tutun sorin seluk la hanesan Tesi kabel nia tutun atu nune sai hanesan (tetuk). Hatama ba iha konektor RJ-45 no dudu makas atu nune bele to’o iha RJ-45 nia laran, tuir mai habit ho Tang crimping. Halo tuir mos maneira ida ne’e ba iha kabel UTP nia tutun sorin. Hatama kabel nia tutun sorin-sorin ba iha LAN-tester dopois cek, karik lampu husi tester nian lakan husi 1-8 ligadu tuir formasaun ne’ebe iha leten maka kabel refere pronto ona.
Atu hatene nia diferensia husi kabel Cross ho kabel Stright, maka ita presija hare didiak iha kabel rua ne’e, iha kabel ida ita sei detekta lolos katak formasaun husi primeiru sorin no primeiru sorin mak kor mutin orange hotu entaun ne’e kabel Stright, maibe karik ita tau hamutuk no detekta didiak se husi kabel sorin 5 ni tutun kor mutin verde no tutun seluk kor mutin orange mak ne’e ita hatene ona katak ida ne’e mak kabel cross.
Antes atu monta rede Peer to Peer, ita so presija deit mak komputador rua, ida sai hanesan server/servidor no ida seluk sai hanesan kliente. Tuir mai nia lalaok.
1.      Haliga kabel cross husi komputador ida ba komputador seluk
2.      Depois de hatama ka haliga kabel ba iha komputador iha parte taskbar nian sei mosu Wireless. Depois sei mosu jendela network nian ne’ebe haliga ona kabel, tuir mai halo setting ba iha IP Adress husi komputador ida-idak
3.      Tuir mai sei mosu jendela Curent connection Currently connected to.
4.      Hili ka klik open Network Sharing Center, sei mosu jendela Wiew you basic network information and setup connection.
5.      Klik local area network, mosu janela Local Area Connection Status.
6.      Klik properties mosu janela Local Area Connection Properties.
7.      Hili parte Internet Protocol Version 4(TCP/IPv4) ka halo ativo tiha no klik properties sei mosu janela Internet Protocol Version 4(TCP/IP) properties.
8.      Hili ka hamoris Use the following IP address no priense ka kria IP address, Ezemplu IP address server 192.168.10.5, subnet mask 255.255.255.0, Default Gateway husik mamuk ba kliente IP address 102.168.10.9, subnet mask 255.255.255.0 , Default Gateway priense fali IP address server, mak hanesan 192.168.105
9.      Priense hotu tiha Hili OK.
Iha parte janela Local Area Connection Properties nian ita tenke determina iha icon Sharing iha nia laran tenki tau simbolu iha Allow other network users to connect trough this computer’s internet connection atu nune file nebe Sharing ho kondisaun ne’ebe loke..

D. LALAOK MONTA REDE HO KABEL STRIGHT UJA HUB
Monta Kabel Stright
Primeiro hasai kabel UTP nia kulit depois haloos kabel refere atu nune’e fiu ne’ebe  iha laran sai los. Haforma pojisaun tuir diagrama ne’ebe fo sai iha leten, tesi kabel nia tutun atu nune’e sai henesan tetuk ou kaber, hatama ba iha RJ-45 no dudu makas atu nune’e bele to’o iha RJ-45 nia laran, tuir mai habit ho alkati habit/Tang crimping halo tuir mos maneira ida ne’e ba iha kabel UTP nia tutun sorin. 8 hatama kabel nia tutun sorin-sorin ba iha LAN-tester depois cek/kontrola, karik lampu husi tester nian 1-8 ligadu maka kabel refere prontu 

2. Lalaok Monta Rede
Iha lalaok ida ne’e nia maneira sei hanesan mos ho maneira peer to peer uja Cross maibe so ke iha ne’e sei presija komputador tolu, Kabel Stright no HUB. Tuir mai hili komputador ida atu sai sevidor ou baibain ema hanaran (Server) no komputador rua seluk sai hanesan elementus ou Cliente. Tuir mai liga kabel Stright no HUB ne’ebe prontu ona. Haliga kabel Stright husi Komputador ba iha Konektor HUB, entre komputador tolu ne’ebe atu uja halo koneksaun. . Haliga kabel stright husi Komputador ba HUB nune mos ho komutador rua seluk, depois de liga sei mosu janela Wireless iha parte Taskbar.
Tuir mai sei mosu janela Currently connected to.
1.      Hili ka klik Open Network and Sharing center, sei mosu janela View your basic network information and set up connection.
2.      klik Local Area Connection, mosu janela Local Area Connection Status.
3.      Klik Properties mosu janela Local Area Connection Properties.
4.      Hili iha parte Internet Protocol Version 4 (TCP/IPv4) ka halo ativu tiha no klik properties sei mosu janela Internet Protocol Version 4(TCP/IP) Properties.
5.      Hili ka hamoris Use The Following IP address no prense ka kria IP Adress. Exemplu : IP Adress Server 192.168.10.5 , Subnet Mask 255.255.255.0 , Default Gateway husik mamuk. Ba Cliente IP Adress 192.168.10.9 , Subnet Mask 255.255.255.0 , Default Gateway prense fali IP Adress Server, mak hanesan 192.168.10.5, nune mos ho IP Cliente seluk tan. Depois sei mosu nia jendela IP address nian.
6.      Prense hotu tiha hili OK.

Iha parte janela Local Area Connection Properties nian determina iha icon Sharing iha nia laran tenki tau simbolu iha Allow other network users to connect trough this computer’s internet connection atu nune’e Dadus nebe’e Sharing ho kondisaun ne’ebe loke.

KRIA WIFI KA WIRELESS (AD E. MANEIRA - HOC)
1.      Maneira halo ativu Wireless
1.      Cek driver wireless nian, se laiha poresija Instal.
2.      Halo ativu wireless ho hanehan butaun ka keyboard ne’ebe ho simbolu Wireless , depois de halo ativu wireless, mosu janela wireless nian.

2.      Maneira kria Wireless (ad-hoc)
1.      Klik butaun Start
2.      Hili Control Panel, mosu Janela Adjust Computer’s Setting
3.      Hili Network and Internet, mosu janela Network And Internet.
4.      hili Network and sharing center, mosu janela View your basic network information set up connection, iha parte seluk mos bele uja deit ho hili ka klik iha janela Wireless Network Connection nia okos ne’ebe ho naran Open Network and Sharing Center maka sei mosu nia lalaok hanesan mos iha control panel nian.
5.      hili set up a new connection or network mosu janela Choose a connection option.
6.      hili set up a wireless ad-hoc (computer to computer) network.
7.      hili Next
8.      mosu kanela set up a wireless Ad-Hoc network
9.      hili Next
10.  Mosu janela Give your network a name and choose security option janela leten ne’e haruka atu priense Network Ad-Hoc, hili security type no priense security key, tuir mai tau simbolu ba iha Save this network, iha security key tenke priense karakter ou lia fuan to’o ualu, tamba karakter ou lia fuan ne’e refere ba security type ne’ebe ita hili, Naran mosu janela the class B III network is read to use, signifika katak kriasaun Ad-Hoc Network susesu ona.
11.  Hili close.
12.  network “class B III”, security type “WPA2-personal”, security “12345678” janela Give your network a name and shoose security option ne’ebe ita priense ona naran no seguransa nian.
13.  Hili next

3.      Maneira kria IP Address
Determina ona katak kliente tenke halo koneksaun ona ho Naran Wireless ne’ebe kria servidor ou (server), katak liga ba iha wireless Class  III, tuir mai kria IP address ho nia maneira mak hanesan tuir mai ne’e :
1.      Klik  iha Start ou Butaun Start
2.      Hili control panel
3.      Mosu janela adjust your compter’s setting
4.      Hili network and internet sei mosu janela network and internet
5.      Hili network and sharing center mosu view your basic network information set up connection .
6.      Hili wireless network connection class B III, sei mosu janela Wireless Network Connection.
7.      Klik icon properties mosu janela wireless network connection properties
8.      Hili internet protocol version 4(TCP/Ipv4).
9.      Hili Icon properties mosu janela Internet Protocol Version 4(TCP/Ipv4)
10.  Hili use the following IP address no kria IP address, Ezemplu :IP address 192.168.10.5 ba server/servidor,subnet mask 255.255.255.0, Default Gateway husik mamuk, IP address ba cliente labele hanesan ho IP address sevidor/server nian maibe so ke subnet mask maka hanesan no default Gateway tenke priense fali IP Servidor/server nian,hare janela ne’ebe priense husi server/servidor.
11.  Klik OK
12.  Iha janela Wireless Network Connection properties determina katak iha Icon Sharing tenke tau simbolu ba iha Allow other network users to connect though this computer’s internet connection.
13.  Hili close.
F. LALAOK SHARE KA FAHE DADUS
1. Hili file ka folder ne’ebe atu fahe ba komputador seluk
2. Klik kanan ba iha folder refere no hili properties mosu janela Folder refere nia naran + properties, 
dejehu 1. Dejenhu folder nia naran+properties

3. Hili icon Sharing mosu tampilan icon Sharing nian, hare dejenhu okos
dejenhu 2. Janela narar folder + properties husi icon Sharing.
  
4. Hili icon Share mosu janela File Saring, hare iha okos dejenhu 3. Janela File Sharing.

5. Iha parte Add nia sorin karuk iha simbolu triangulu kiik oan ida, klik iha nia no hili everyone, tuir mai klik Add atu nune everyone mosu iha tabela okos, hare dejenhu tuir mai
dejenhu 4. Janela File Sharing nian ne’ebe depois ita halo tuir ona maneira ne’e hateten iha numeru 
6. Hili icon Share mosu janela Your Folder is Shared, katak folder ka dadus ne’ebe fahe susesu. tuir mai hili icon Done, hare iha okos
dejenhu 5. Janela Your folder is shared depois de ita klik icon Share. 18

7. Iha icon Shared nia okos iha Advensed Sharing klik iha nia, no determina katak tau ona simbolu ba iha This folder are sharing, atu nune folder ne’ebe share bele loke husi komputador seluk, hare iha okos
dejenhu 6. Janela Advenced Sharing ne’ebe tau ona simbolu ba iha Share This Folder.

8. Tuir mai hili Apply no OK. No folder refere otomatikamente fahe ona ba komputador Cliente sira ne’ebe halo koneksaun ho komputador Server refere.



Haruka File husi Komputador ida ba iha Komputador Seluk
Atu haruka file husi Komputador ida ba iha komputador seluk la liu husi Flash Disk ou external ruma, maibe ho dalan ne’ebe diak mak ita kria Homegroup entre komputador ida ho komputador seluk, ho alternativu ida ne’e ita bele  rezolve problema ne’ebe mak winhira ita nia flash disk ou external la iha atu fo data/file husi komputador ida ba komputador seluk.
Homegroup mak dalan ne’ebe diak liu mai ita atu utiliza hodi haruka file/ documentus husi komputador ida ba iha komptador seluk sem Flash Disk ou External Memory. Ezemplu ba homegroup rasik hanesan documentus husi komputador A bele haruka ba Komputador B sem utiliza fiu (Kabel LAN) no mos sem utiliza Flash Disk, Memory card, Hardisk External no sira seluk tan. Maibe Homegroup utiliza deit MS Windows Seven no Wireless.
Atu hatene klaru liu tan, kona ba homegroup ho nia maneira mak hanesan tuir mai ne’e, ita ba hare’e hamutuk deit.
Tuir mai ita sei halo introdusaun oituan konaba Homegroup ne’e rasik.
Homegroup hanesan fasilidade ida ne’ebe mak inklui iha Microsft Windows Seven. Homegroup halo fasil ita hodi haruka (Share) ita nia file sira hanesan Documetos, Imajem, Video no Printer sira ho komputador sira seluk iha rede ida nia laran. Laos ida ne’e deit, homegroup mos bele uja hodi share ita nia drive (partisi) sira ne’ebe mak fahe tiha ona wainhira hala’o instalasaun ba Windows, no Homegroup mos bele uja hodi fahe Internet husi Laptop ida ba iha laptop seluk.
Vantajem husi Homegrou mak ita bele fahe (Share) ita nia file, Printer no Internet husi komputador ida ba iha komputador sira seluk. Homegroup mos bele fahe (share) husi komputador rua to’o sanulu depende ba iha rede ne’ebe mak ita utiliza.
Desvantajem husi Homegroup ne’e rasik mak ita so bele deit atu fahe (share) ita nia file sira ho komputador hotu ne’ebe mak utiliza sistema operasaun Windows Seven. Parte seluk, atu kria/ utiliza fasilidade homegroup, komputador sira ne’e tenki iha koneksaun ba rede ida.
Atu hari’i homegroup ida presija ita atu prepara uluk sasan ou ekipamentu sira ne’ebe mak presija, hanesan Laptop iha rua ba leten. Homegroup ne’e rasik presija komputador sira ne’ebe mak ninia sistema operasaun utliza windows7 no supporta mos Ad-Hoc.
Diak, tuir mai ne’e dalan no lalaok atu halo/ kria Homegroup ida :
Presija ita atu kompriende katak komputador sira ne’e presija halo konfigurasaun hotu.
Presija mos atu komputador hotu tenke iha koneksaun ba rede ida deit. Ha’u fo sujestaun atu komputador ne’ebe mak sai admin ba homegroup mak sai hanesan mos admin ba iha rede ida.
1.      Tuir mai dalan atu kria Homegroup no Konfigurasaun husi Komputador A :
Kaer komputador A no halo tuir prosesu tuir mai ne’e :
a.       Loke Controle Panel (ho dalan Click Start+Control Panel), no sei mosu janela hanesan ho imajem tuir mai ne’e;


b.      Iha parte Network and Internet, klik link Choose homegroup and sharing Option, sei mosu janela hanesan imajem tuir mai ne’e;

c.       Klik iha What is a Network Location, no sei mosu kaixa dialogu hanesan tuir mai ne’e :

d.      Hili no Klik iha Home Network, hein to prosesu hotu no sei mosu hanesan tuir mai ne’e :
 Tau Marka (Tick) iha opsaun sira ne’e (karik ita hakarak atu fahe hotu file sira ne’e)karik la presija entaun lalika tau marka;
e.          Depois klik iha Next, no sei sai hanesan imajem tuir mai ne’e :
f.       Hakerek sai kodigu (password) ne’ebe mak iha, importante atu ita hakerek sai tiha kodigu ne’ebe mak tanba kodigu refere sei husu wainhira komputador sira seluk hakarak atu tama iha ita nia rede;
g.      Ikus liu klik iha Finish.
Ita nia Homegroup kria tiha ona ho susesu. Tuir mai ita presija atu halo konfigurasaun ba komputador B hodi Join homegroup refere.
Dalan no lalaok atu join homegroup ne’ebe mak kria tiha ona husi komputador A.
Kaer komputador B no hare’e tuir lalaok tuir mai ne’e :
Hanesan mos iha parte primeriu (dalan/ lala’ok husi a to’o c);
Karik mosu janela hanesan imajem tuir mai ne’e, entaun klik cancel atu kansela tiha. NB : imajem iha kraik ne’e hatudu katak ita atu kria tan homegroup foun, ita labele atu kria tanba ita sei utiliza homegroup ida deit.
c.       No sei mosu janela hanesan imajem tuir mai ne’e :
d.      Hanesan iha imajem hatudu iha leten ne’e katak eziste ona Homegroup ne’ebe mak kria ona husi komputador A (komputador Dell-PC);
e.       Tuir mai klik iha Join now atu join homegroup refere, no sei mosu janela hanesan tuir mai ne’e :
f.       Iha imajem refere husu ita atu fo marka ba iha tipu file sira ne’ebe mak ita hakarak atu fahe (share), depois klik iha Next, no sei mosu janela hanesan tuir mai ne’e :
g.      Iha janela refere husu ita atu hatama password ne’ebe mak eziste iha homegroup ne’e (atu hatene password refere kontaktu ba admin homegroup refere);
h.      Klik iha next, no depois klik iha Finish.
Atu asesu ba iha file sira ne’ebe mak bele atu asesu, entaun banati tuir lala’ok tuir mai ne’e :Loke MyComputer; husi navigation panel, iha Homegroup nia okos, hare’e no klik ba komputador sira ne’ebe mak eziste iha homegroup ida ne’e, hanesan imajem tuir mai ne’e :
tuir mai ita bele asesu ho diak file sira ne’ebe mak iha husi komputador seluk.
Diak ida ne’e mak prosesu ou maneira badak  ne’ebe mak ita haruka data/file husi komputador ida ba kompuador seluk, no ita la presiza uza flash disk ou Hdd External ka ekipamentus seluk, ita so uza wireless Ad-Hoc deit, ne’e  mak ita kria tan Homegorup iha ita nia komputador ne’ebe mak ita utilize atu haruka data ou file ruma ba komputador seluk.

Rede Servidor
Definisaun Rede Servidor: 

            Rede Servidor hanesan komputador nebe maka halo liga ou konekta ba komputador servidor rede internet hodi hetan koneksaun internet, tantu iha lokal e nomos Interlokal tuir rede nebe maka defirente iha area rede seluk-seluk nebe maka hetan ka liga ba servidor. permeira importante maka halao rede servidor hanesan koalidade servisu rede koneksaun no fasil atu fo ba kliente hodi asesu ba rede internet, Komputador nebe maka liga ba rede hahu husi servidor rede ne rasik hanesan kliente.

Rede Servidor henesan fundamental rede iha area lokal no mos iha parte balu halo transmisaun base de dadus husi media ne rasik iha rede Lokal Area Network (LAN).


Konfigurasaun Rede Servidor:
            Konfigurasaun husi servidor rede internet refleta liu ba parte modelu komponente-komponente no setup liu husi maneira programasaun ba software aplikasaun. Rede Servidor halo konfigurasaun fo siguransa liu husi non Grafik layar monitor. iha buat bo’ot sai hanesan funsaun geral hanesan rede servidor bele halao web hosting lisensa domain, transfere ka envia base de dadus entre lokasaun nebe maka diferente e mos hanesan file sharing.
Konfigurasaun husi rede servido remata tuir prosesu nebe maka difisil atu hatene husi kliente wainhira atu halo manipulasaun ba konfigurasaun rede koneksaun. Pasu pur pasu nebe maka uza hodi halo konfigurasaun rede servidor hanesan tuir mai ne. Kategoria Koleksaun:
Pasu permeiru wainhira halao konfigurasaun husi rede servidor hanesan halo kolabora hamutuk entre komponente-komponente hardware nebe maka presiza. Ema nebe maka halao konfigurasaun rede servidor tenki kompriende lalaok koneksaun rede servidor, preparasaun rede komputador no  modelo diferente  nebe maka liga fiu hodi halo funsiona ba liga husi linha komputador no koneksaun rede servidor ba iha komponente rede ne’e rasik. Uza nain/User, tenki hatene halo utilizasaun ba halao koneksaun entre komponente Hardware no rede Servidor. Konekta ba rede:
Wainhira ita hare ba buat importante nebe maka presiza husi Konfigurasaun rede servidor tenki tau hamutuk ba koneksaun entre rede servido no rede nebe’e maka uza fiu Ethernet sai fundasaun permeiru. Iha mos tipu modelu fiu nebe maka uza hodi halao koneksaun ba desenvolve rede. Rede Protokolu:
Koneksaun entre Servidor no uza nain/user rede tenki halo aktivu ba protokolu nebe maka presiza halo aktivu. modelu atu halo aktivu ka la aktivu ba uza nain/user protokolu tenki uza SQL servidor no tenki bazeia liu ba protokolu nebe maka hanesan nesesidade husi kliente nebe maka liga ou konekta ba rede servidor.


            Servidor hanesan Sistema komputador nebe’e maka prepara modelu servisu oin-oin iha rede komputador ida nia laran. Servidor nebe maka suporta husi prosessor ho atetude ka lalaok scalable no RAM nebe maka boot, e mos mai ho plataforma sistema operasaun nebe maka espesialis ka kompatibelidade, nebe maka ita hanaran sistema operasun rede. Servidor nia mos halao sistema komponente-komponente ba aplikasaun administrativu nebe’e maka halao kontrolu ba asesu refere liu ba rede internet no rekursu humanu nebe’e maka hetan iha sistema ne’e rasik, hanesan mos base de dadus nebe maka sai ona resultadu ba impremir, no bele mos fo lisensa asesu ba iha stasaun servisu elementus rede koneksaun.



            Iha sistema operasaun Servidor iha mos modelu-modelu servi nebe’e maka uza arsitektura kliente/servidor. Exemplu husi servidor ne henesan Protokolu Konfigurasaun Hos Dinamik, servidor karta, servdor PTH, servidor PTB, DNS servidor, no seluk-seluk tan. Kada sistema operasaun servidor publiku ba servi internet ne rasik iha geralmente, maske iha parte seluk halao manipulasaun ba rede internet ne rasik.



            Servidor ne rasik halao ka fo resposta ba kliente nebe’e maka halo request. Hanesan exemplu, kliente PKHD sempre ho request ba iha servidor nebe maka halao ligasaun ba iha servidor PKHD; wainhira kliente presiza enderesu IP, kliente sempre fo request ba iha servidor, liu husi lian ka metode nebe maka simu husi servidor PKHD, ba protokol PKHD ne rasik.

Exemplu sistema operasaun servidor hanesan Windows NT 3.51, no mos kontinua ho Windows NT 4.0. Ate agora sistema ne diak bele sai popularitas hanesan Windows 2000 Servidor no mos Windows Servdor 2003, ikus mai sai Sun Solaris, Unix, no GNU/Linux.



            Servidor bai-bain liga ka konekta ba kliente liu husi fiu UTP nomos liu husi plaka rede. plaka rede ne bai-bain ita hanaran plaka PCI ou ISA.

Ita hare husi ninia funsaun, servidor bele kategoria ba modelu-modelu oin-oin, hanesan: servidor aplikasaun, servidor base de dadus e nomos sai hanesan servidor proxy. Servidor aplikasaun hanesan servidor nebe maka sai funsaun hanesan rai ka fo siguransa ba modelu aplikasaun nebe maka asesu husi kliente, servidor dadus ne’e rasik hodi uza ba rai dokumentus nebe’e maka uza nain/user uza tantu husi kliente liga direita ou mos dadus nebe maka sei halao prosesu husi servidor aplikasaun.



            Servidor proxy funsaun hanesan maneija trafiku rede nebe’e maka konfigurasaun husi proxy. Uza nain/user nebe’e maka uluk nanain tenki konhese no hatene servidor proxy hodi halao koneksaun komputador klinte ba internet, Funsaun servidor importante liu, exmplu hanesan ba situs internet, Siensias Natureza, rekursu humanus, e mos sai hanesan rai base de dadus.


1.      Faktor-Faktor yang melatarbelakangi munculnya rekayasa perangkat lunak / Engenering Software.
Rekayasa perangkat lunak berasal dari 2 kata yaitu rakayasa dan perangkat lunak. Rekayasa perangkat lunak merupakan perihal kegiatan yang kreatif dan sistematis berdasakan suatu disiplin ilmu yang membangun suatu perangkat lunak berdasarkan suatu aspek masalah tertentu.

1.      Latarbelakang disiplin perangkat lunak
Factor-faktor yang melatarbelakangi munculnya RPL :
1.      Ketidakmampuan organisasi memprediksi waktu, usaha dan biaya untuk membangun perangkat lunak.
2.      Perubahan nisbah atau rasio biaya perangkat keras terhadap harga perangkat lunak.
3.      Kemajuan pesat perangkat keras.
4.      Kemajuan dalam teknik-teknik pembuatan perangkat lunak.
5.      Tuntutan yang lebih tinggi terhadap jumlah perangkat lunak.
6.      Tuntutan yang lebih tinggi terhadap mutu perangkat lunak.
7.      Meningkatnya peran pemeliharaan.

2.      Rekayasa perangkat lunak merupakan program-program computer dan dokumentasi yang berkaitan. Rekayasa perangkat lunak berasal dari dua kata yaitu software ( perangkat lunak ) dan engenering ( rekayasa ).

2.      Karakter-karakter perangkat lunak
Karakter perangkat lunak atribut perangkat lunak seharusnya memberikan pengguna kebutuhan fungsionalistas dan untuk kerja yang dapat dirawat dan berguna.
Dalam buku software engenering lan soom erville, perangkat lunak mempunyai karakteristik sebagai barikut :
1.      Maintainability ( dapat dirawat ), perangkat lunak harus dapat memenuhi perubahan kebutuhan.
2.      Dependability, perangkat lunak harus dapat dipercaya.
3.      Efesiensi, perangkat lunak harus efesien dalam penggunaan resource.
4.      Usability, perangkat lunak harus dapat digunakan sesuai denggan yang direncanakan.

3.      Hal-hal yang terkandung dalam pemilihan bahasa pemograman
Memilih bahasa pemograman untuk keperluan penulisan program, tentunya harus ditentukan terlebih dahulu bahasa pemograman yang akan dipergunakan. Untuk menentukan bahasa pemograman sangatlah penting, apakah kita akan menggunakan bahasa perakit ( assembly language ) atau menggunakan bahasa tinggkat tinggi ( high level language ).
Bila menggunakan bahasa tinggkat tinggi, kita akan berpikir kembali bahasa pemograman yang akan digunakan. Pemilihan bahasa yang akan digunakan tergantung terhadap permasalahanya. Tiap-tiap bahasa pemograman tingkat tinggi memiliki orientasi ke permasalahan ( problem oriented language ). Sebagai contohnya yaitu bahasa  cobol yang berorientasi pada permasalahan bisnis dan tidak tepat digunakan dalam permasalahan teknik.

Terdapat hal-hal yang dapat menjadi bahan pertimbangan dalam pemilihan bahasa pemograman :
1.      Tipe dari permasalahanya, apakah permasalahan bisnis, teknik atau yang lainya.
2.      Kesulitan dari permasalahan yang dihadapi.
3.      Penguasaan bahasa pemograman yang dikuasai oleh programmer.
4.      Tipe dari pengolahan  datanya, apakah berbentuk batch processing atau online processing atau online processing.
5.      Ketersediaan bahasa pemograman yang dimiliki
6.      Ketersediaan program-program pustaka ( library ) yang ada dan yang dapat dimanfaatkan oleh bahasa yang akan dipilih.
7.      Kemampuan dari bahasa pemograman yang akan digunakan.
8.      Jenis dari bahasa pemograman, compiler atau interpreta.
9.      Dukungan dari pembuat bahasa pemograman bila ada perubahan-perubahan baru.
10.  Kemudahan dari bahasa pemograman dalam modifikasi program bila terjadi perubahan.
11.  Konfigurasi perangkat keras dan system software yang sudah digunakan.

4.      Programming in the small dan programming in the large
Programming in the large dan programming in the small, dalam software engenering ( rekayasa perangkat lunak ), programming in the small dan programming in the large memiliki  2 perbedaan untuk menulis sebuah software ( perangkat lunak ). Program ini dirancang oleh Frank Deremer dan Hans Kron pada tahun 1975 di sebuah buku yang berjudul “ programming in-the-large versus programming in-the-small”.

a.       Programming in the small
Dalam sebuah development software, programming in the small diartikan sebagai aktifitas penulisan program yang minim atau kecil. Program yang terbilang kecil dan mempunyai source code dengan ukurang yang terbilang kecil dan memiliki spesifikasi yang relative mudah dan sanggat bagus.
 Programming in the small ikut beserta programming individual atau memiliki kelompok kecil yang sangat memiliki waktu yang cukup panjang periodenya dan mungkin turut serta dalam less formal dan praktis ( secara instant dalam sebuah dokumen atau testing ), tols dan bahasa program.Programming in the small bias dikatakan sebagai prototype software atau dimana terdapat aplikasi development ini sangat penting dan stabil atau berkompetent. Dalam bahasa computer, programming in the small dan shoat-lived program matic, dalam eksekusi tersendiri dalam ACID transaksi dan acces pada local logica dan resource semua file, database dan lain-lain.

b.      Programming in the large
Dalam software development, programming in the large, bias terlibat dalam suatu program yang besar dalam sebuah grup manusia atau pada grup kecil yang sangat panjang periode waktunya. Sebelum dalam kondisi ini bisa memberi hasil yang besar dan lengkap, program ini bisa dipelajari untuk memahaminya.
Beserta programming in the large, code manager tempat untuk partisipasi bekerja modul beserta precisely-specified interaction. Dalam permintaan ini sangat hati-hati dalam rencana dan sangat hati-hati dalam dokumen.Beserta programming in the large, program pemilihan yang sangat susah .
Jika pilihan operasi dalam suatu modul, pekerjaan seseorang untuk mendapatkan uang dan mengiginkan re-doing. Kareta ini satu goal dari programming in the large terlibat dalam pengaturan atas modul dan tidak perlu mendapatkan pilihan.
Programming in the large permintaan dalam management skils, dalam bahasa computer, programming in the large bisa langsung pada code programming yang representasi pada level yang tinggi, dalam transmisi logic pada system yang ada.

Postin di'ak add

Your Ad Spot

fht