KONFIGURASAUN BA REDE LAN
(LOCAL AREA NETWORK)
Maneira sira ne’ebe
atu halo konfigurasaun ba rede LAN (Local Area Network)
A. Introdusaun Rede
Komputador
Rede Komputador sai hanesan konjuntu ida husi
komputador, printer, nune mos ho instrumentu seluk tan ne’ebe halo ligasun hodi
sai ida deit. Informasun no dadus sira sei halai husi kabel no mos la liu husi
kabel ne’ebe bele fasilita ema ne’ebe uja rede refere nune fasil hodi bele fahe
informasaun no dadus ba malu ho diak, uja hamutuk fasilidade printer no
fasilidade husi Hardware/Software ne’ebe halo ligasaun husi rede. Kada
komputador, printer ka periferal ne’ebe halo ligasaun ho rede hanaran Node. Iha
rede nian sei inklui komputador 2, sanulu, atus no milhaun node. Tipo rede sira, Em
jeral rede komputador fahe ba parte lima mak hanesan:
1. Local Area Network
(LAN)
Local Area Network (LAN), sai hanesan rede
komputador privadu ida ne’ebe iha area ida nia laran ka iha eskola ida nia
laran ne’ebe ho medida to’o kilometro. LAN baibain uja atu halo ligasaun husi
komputador privadu no Workstation husi kantor perusahaan ka kompanha ida nia
laran atu bele uja hamutuk rede (resource ne’ebe hanesan printer) no bele troka
informasaun ho diak.
2. Metropolitan Area
Network (MAN)
Metropolitan Area Network (MAN), ne’e nia base
sei uja liu versaun LAN ne’ebe ho kapasidade boot no enjeralmente uja
teknologia hanesan ho LAN. MAN bele inklui iha kantor sira no kompanya ne’ebe
besik malu nune mos sidade, no atu bele explora presijasaun privadu (setor
privadu) ka jeral. MAN forsa apoiu dadus no lian, no bele mos halo ligasaun ho
rede kabel televisaun.
3. Wide Area Network
(WAN)
Wide Area Network (WAN), atu alkansa inkliu
iha area geografia ne’ebe luan, dalabarak inklui iha Nasaun no bele mos iha
ilha. WAN konsiste husi konjuntu Mesin sira ne’ebe iha objetivu atu halao
program (aplikasaun) husi usada.
4. Rede (Jaringan)
Tuir lolos iha rede barak ne’ebe inklui iha
Mundu ida ne’e, dalaruma uja Hardware no Software ne’ebe la hanesan. Ema ne’ebe
uja rede iha hakarak tebes atu bele halo komunikasaun ho ema ne’ebe uja rede
seluk, iha hakarek hanesan ne’e presija ligasaun entre rede nebe dalabarak la
kompatibel no la hanesan. Dalabarak atu uja metode refere sei presija instrumentu
ida ne’ebe naran Gateway define atu halo ligasaun no bele ejekuta tradusaun
ne’ebe presija, bele Hardware no Software. Konjuntu husi rede ne’ebe halo
ligasaun ne’e mak hanaran rede. 2
5. Rede La Ho Kabel (Wireless)
Rede la ho Kabel (Wireless) sai hanesan
solusaun ida ba iha komunikasaun ne’ebe labele halo husi rede ne’ebe uja kabel.
Tamba dalaruma ema ne’ebe hakarak simu informsaun ka halo komunikasaun apesar
ita iha kareta leten ka iha aviaun leten, maka absoluta sei presija Rede nebe
la uja kabel (Wireless) tamba koneksaun rede la posivel atu liga iha kareta
leten ka iha aviaun leten. Tan ne’e agora dadaun rede la uja kabel barak mak
uja servisu diak satelit no forsa fo kapasidade asesu lais liu ne’ebe kompara
ho rede uja kabel. FTP (File Transfer Protocol)FTP (File Transfer
Protocol) ne’ebe sai reprejenta hanesan rede estandar ne’ebe bele uja atu
manipula, troka ka fahe file liu husi rede ida ho basiku TCP/IP. FTP halo iha
arsitektur Client – Server. No explora koneksaun no kontrola dadus aparte entre
aplikasaun Clinete no Server. FPT mos dalabarak uja ba iha komponente
aplikasaun atu otomatika tranfere atu halo funsaun ba iha programa
internal.
TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol).
TCP/IP katak komunikasaun dadus standar ne’ebe
uja husi komunidade rede iha prosesu troka dadus husi computador ida ba
komputador seluk iha rede internet. Protokolu ida ne’e sei la hamrik mesak,
tamba protokolu ida ne’e forma husi konjuntu protokolu (Protocol Suite).
Protokolu ida ne’e mos sai hanesan protokolu ne’ebe ema barak uja iha momentu
ida ne’e. Dadus refere sei implementa fila fali ba iha modelu Software iha
sistema operasaun. Termu ne’ebe fob a iha Software ne’e mak TCP/IP stack.
B. SASAN NE’EBE
PRESIJA ATU MONTA REDE KOMPUTADOR
1. Kabel UTP : funsaun atu halo ligasaun entre komputador
ida ba komputador seluk no kabel ne’e mak sai hanesan dalan atu halo koneksaun.
2. Konektor
RJ-45 : sai hanesan
peripheral ida ne’ebe atu liga ba kabel UTP nia tutun.
3. Tang Crimping
: sai hanesan
instrumentu ida hodi uja atu tesi kabel UTP no atu habit kabel
nia tutun.
4. LAN Tester : sai hanesan instrument ida ne’ebe atu koko
valor husi kabel ne’ebe ita halo.
HUB
(Hubungan)/Ligasaun :
sai hanesan instrumentu ida ka dalan ida atu liga kabel stright husi komputador
ba Hub no husi Hub ba komputador seluk.
Depois de Instrumentu no Material hirak ne’ebe temi iha leten
ne’e prepara ona, agora bele monta ona kabel, hare nia dejenhu iha okos:
Tuir Mai Dejenhu
Kabel:
1. Kabel Cross
Formasaun
parte A Formasaun parte B
Mutin
Verde Mutin
Orange
Verde Orange
Mutin
Orange Mutin
Verde
Ajul
Ajul Ajul
Ajul
Mutin Ajul Mutin
Ajul
Orange Verde
Mutin
Coklat Mutin
Coklat
Coklat Coklat
Funsaun atu :
Haliga direitamente
husi PC ba PCno liu husi HUB/Switch.
2. Kabel Straight
Formasaun parte A
Formasaun parte B
Mutin
Orange Mutin
Orange
Orange Orange
Mutin
Verde Mutin
Verde
Ajul Ajul
Mutin Ajul Mutin
Ajul
Verde Verde
Mutin
Coklat Mutin
Coklat
Coklat Coklat
Funsaun atu :
Hakiga PC ho uja
HUB/Switch.
C. LALAOK
MONTA REDE PEER TO PEER UJA KABEL CROSS HO KOPUTADOR RUA (2).
1. Monta Kabel
Primeiru hasai kabel UTP nia kulit depois
haloos kabel refere atu nune fiu hirak ne’ebe iha laran sai los. Haforma
pojisaun tuir diagrama ne’ebe fo sai iha leten. Tau konsentrasaun ho diak,
tamba iha kabel ida ne’e nia tutun sorin ho tutun sorin seluk la hanesan Tesi
kabel nia tutun atu nune sai hanesan (tetuk). Hatama ba iha konektor RJ-45 no
dudu makas atu nune bele to’o iha RJ-45 nia laran, tuir mai habit ho Tang
crimping. Halo tuir mos maneira ida ne’e ba iha kabel UTP nia tutun sorin.
Hatama kabel nia tutun sorin-sorin ba iha LAN-tester dopois cek, karik lampu
husi tester nian lakan husi 1-8 ligadu tuir formasaun ne’ebe iha leten maka
kabel refere pronto ona.
Atu hatene nia diferensia husi kabel Cross ho
kabel Stright, maka ita presija hare didiak iha kabel rua ne’e, iha kabel ida
ita sei detekta lolos katak formasaun husi primeiru sorin no primeiru sorin mak
kor mutin orange hotu entaun ne’e kabel Stright, maibe karik ita tau hamutuk no
detekta didiak se husi kabel sorin 5 ni tutun kor mutin verde no tutun seluk
kor mutin orange mak ne’e ita hatene ona katak ida ne’e mak kabel cross.
Antes atu monta rede Peer to Peer, ita so presija deit mak komputador
rua, ida sai hanesan server/servidor no ida seluk sai hanesan kliente. Tuir mai
nia lalaok.
1. Haliga kabel cross husi komputador ida ba
komputador seluk
2. Depois de hatama ka haliga kabel ba iha
komputador iha parte taskbar nian sei mosu Wireless. Depois sei mosu jendela
network nian ne’ebe haliga ona kabel, tuir mai halo setting ba iha IP Adress
husi komputador ida-idak
3. Tuir mai sei mosu jendela Curent connection
Currently connected to.
4. Hili ka klik open Network Sharing Center, sei
mosu jendela Wiew you basic network information and setup connection.
5. Klik local area network, mosu janela Local
Area Connection Status.
6. Klik properties mosu janela Local Area
Connection Properties.
7. Hili parte Internet Protocol Version
4(TCP/IPv4) ka halo ativo tiha no klik properties sei mosu janela Internet
Protocol Version 4(TCP/IP) properties.
8. Hili ka hamoris Use the following IP address
no priense ka kria IP address, Ezemplu IP address server 192.168.10.5, subnet
mask 255.255.255.0, Default Gateway husik mamuk ba kliente IP address
102.168.10.9, subnet mask 255.255.255.0 , Default Gateway priense fali IP
address server, mak hanesan 192.168.105
9. Priense hotu tiha Hili OK.
Iha parte janela Local Area Connection Properties nian ita tenke
determina iha icon Sharing iha nia laran tenki tau simbolu iha Allow other
network users to connect trough this computer’s internet connection atu nune
file nebe Sharing ho kondisaun ne’ebe loke..
D. LALAOK MONTA REDE HO
KABEL STRIGHT UJA HUB
Monta Kabel Stright
Primeiro hasai kabel UTP nia kulit depois
haloos kabel refere atu nune’e fiu ne’ebe iha laran sai los. Haforma
pojisaun tuir diagrama ne’ebe fo sai iha leten, tesi kabel nia tutun atu nune’e
sai henesan tetuk ou kaber, hatama ba iha RJ-45 no dudu makas atu nune’e bele
to’o iha RJ-45 nia laran, tuir mai habit ho alkati habit/Tang crimping halo
tuir mos maneira ida ne’e ba iha kabel UTP nia tutun sorin. 8 hatama kabel nia
tutun sorin-sorin ba iha LAN-tester depois cek/kontrola, karik lampu husi
tester nian 1-8 ligadu maka kabel refere prontu
2. Lalaok Monta Rede
Iha lalaok ida ne’e nia maneira sei hanesan
mos ho maneira peer to peer uja Cross maibe so ke iha ne’e sei presija
komputador tolu, Kabel Stright no HUB. Tuir mai hili komputador ida atu sai
sevidor ou baibain ema hanaran (Server) no komputador rua seluk sai hanesan
elementus ou Cliente. Tuir mai liga kabel Stright no HUB ne’ebe prontu ona.
Haliga kabel Stright husi Komputador ba iha Konektor HUB, entre komputador tolu
ne’ebe atu uja halo koneksaun. . Haliga kabel stright husi Komputador ba HUB
nune mos ho komutador rua seluk, depois de liga sei mosu janela Wireless iha
parte Taskbar.
Tuir mai sei mosu janela Currently connected to.
1. Hili ka klik Open Network and Sharing center,
sei mosu janela View your basic network information and set up
connection.
2. klik Local Area Connection, mosu janela Local
Area Connection Status.
3. Klik Properties mosu janela Local Area
Connection Properties.
4. Hili iha parte Internet Protocol Version 4
(TCP/IPv4) ka halo ativu tiha no klik properties sei mosu janela Internet
Protocol Version 4(TCP/IP) Properties.
5. Hili ka hamoris Use The Following IP address
no prense ka kria IP Adress. Exemplu : IP Adress Server 192.168.10.5 ,
Subnet Mask 255.255.255.0 , Default Gateway husik mamuk. Ba
Cliente IP Adress 192.168.10.9 , Subnet Mask 255.255.255.0 ,
Default Gateway prense fali IP Adress Server, mak hanesan 192.168.10.5,
nune mos ho IP Cliente seluk tan. Depois sei mosu nia jendela IP address nian.
6. Prense hotu tiha hili OK.
Iha parte janela Local Area Connection Properties nian determina
iha icon Sharing iha nia laran tenki tau simbolu iha Allow other network users
to connect trough this computer’s internet connection atu nune’e Dadus nebe’e
Sharing ho kondisaun ne’ebe loke.
KRIA WIFI KA WIRELESS
(AD E. MANEIRA - HOC)
1. Maneira halo ativu Wireless
1. Cek driver wireless nian, se laiha poresija
Instal.
2. Halo ativu wireless ho hanehan butaun ka
keyboard ne’ebe ho simbolu Wireless , depois de halo ativu wireless, mosu
janela wireless nian.
2. Maneira kria Wireless (ad-hoc)
1. Klik butaun Start
2. Hili Control Panel, mosu Janela Adjust
Computer’s Setting
3. Hili Network and Internet, mosu janela Network
And Internet.
4. hili Network and sharing center, mosu janela
View your basic network information set up connection, iha parte seluk mos bele
uja deit ho hili ka klik iha janela Wireless Network Connection nia okos ne’ebe
ho naran Open Network and Sharing Center maka sei mosu nia lalaok hanesan mos
iha control panel nian.
5. hili set up a new connection or network mosu
janela Choose a connection option.
6. hili set up a wireless ad-hoc (computer to
computer) network.
7. hili Next
8. mosu kanela set up a wireless Ad-Hoc network
9. hili Next
10. Mosu janela Give your
network a name and choose security option janela leten ne’e haruka atu priense
Network Ad-Hoc, hili security type no priense security key, tuir mai tau
simbolu ba iha Save this network, iha security key tenke priense karakter ou
lia fuan to’o ualu, tamba karakter ou lia fuan ne’e refere ba security type
ne’ebe ita hili, Naran mosu janela the class B III network is read to use,
signifika katak kriasaun Ad-Hoc Network susesu ona.
11. Hili close.
12. network “class B III”,
security type “WPA2-personal”, security “12345678” janela Give your network a
name and shoose security option ne’ebe ita priense ona naran no seguransa nian.
13. Hili next
3. Maneira kria IP Address
Determina ona katak kliente tenke halo koneksaun ona ho Naran
Wireless ne’ebe kria servidor ou (server), katak liga ba iha wireless
Class III, tuir mai kria IP address ho nia maneira mak hanesan tuir
mai ne’e :
1. Klik iha Start ou Butaun Start
2. Hili control panel
3. Mosu janela adjust your compter’s setting
4. Hili network and internet sei mosu janela
network and internet
5. Hili network and sharing center mosu view your
basic network information set up connection .
6. Hili wireless network connection class B III,
sei mosu janela Wireless Network Connection.
7. Klik icon properties mosu janela wireless
network connection properties
8. Hili internet protocol version 4(TCP/Ipv4).
9. Hili Icon properties mosu janela Internet
Protocol Version 4(TCP/Ipv4)
10. Hili use the following
IP address no kria IP address, Ezemplu :IP address 192.168.10.5 ba
server/servidor,subnet mask 255.255.255.0, Default Gateway husik mamuk, IP
address ba cliente labele hanesan ho IP address sevidor/server nian maibe so ke
subnet mask maka hanesan no default Gateway tenke priense fali IP
Servidor/server nian,hare janela ne’ebe priense husi server/servidor.
11. Klik OK
12. Iha janela Wireless
Network Connection properties determina katak iha Icon Sharing tenke tau
simbolu ba iha Allow other network users to connect though this computer’s
internet connection.
13. Hili close.
F. LALAOK SHARE KA FAHE DADUS
1. Hili file ka folder ne’ebe atu fahe ba komputador seluk
2. Klik kanan ba iha folder refere no hili properties mosu
janela Folder refere nia naran + properties,
dejehu 1. Dejenhu folder nia naran+properties
3. Hili icon Sharing mosu tampilan icon Sharing nian, hare
dejenhu okos
dejenhu 2. Janela narar folder + properties husi icon Sharing.
4. Hili icon Share mosu janela File Saring, hare iha okos dejenhu 3. Janela File Sharing.
5. Iha parte Add nia sorin karuk iha simbolu triangulu kiik oan
ida, klik iha nia no hili everyone, tuir mai klik Add atu nune everyone mosu
iha tabela okos, hare dejenhu tuir mai
dejenhu 4. Janela File Sharing nian ne’ebe depois ita halo tuir
ona maneira ne’e hateten iha numeru
6. Hili icon Share mosu janela Your Folder is
Shared, katak folder ka dadus ne’ebe fahe susesu. tuir mai hili icon Done, hare
iha okos
dejenhu 5. Janela Your folder is shared depois de ita klik icon
Share. 18
7. Iha icon Shared nia okos iha Advensed Sharing klik iha nia,
no determina katak tau ona simbolu ba iha This folder are sharing, atu nune
folder ne’ebe share bele loke husi komputador seluk, hare iha okos
dejenhu 6. Janela Advenced Sharing ne’ebe tau ona simbolu ba iha
Share This Folder.
8. Tuir mai hili Apply no OK. No folder refere otomatikamente
fahe ona ba komputador Cliente sira ne’ebe halo koneksaun ho komputador Server
refere.
Haruka File husi
Komputador ida ba iha Komputador Seluk
Atu haruka file husi Komputador ida ba iha
komputador seluk la liu husi Flash Disk ou external ruma, maibe ho dalan ne’ebe
diak mak ita kria Homegroup entre komputador ida ho komputador seluk, ho
alternativu ida ne’e ita bele rezolve problema ne’ebe mak winhira
ita nia flash disk ou external la iha atu fo data/file husi komputador ida ba
komputador seluk.
Homegroup mak dalan ne’ebe diak liu mai ita
atu utiliza hodi haruka file/ documentus husi komputador ida ba iha komptador
seluk sem Flash Disk ou External Memory. Ezemplu ba homegroup rasik hanesan
documentus husi komputador A bele haruka ba Komputador B sem utiliza fiu (Kabel
LAN) no mos sem utiliza Flash Disk, Memory card, Hardisk External no sira seluk
tan. Maibe Homegroup utiliza deit MS Windows Seven no Wireless.
Atu hatene klaru liu tan, kona ba homegroup ho nia maneira mak
hanesan tuir mai ne’e, ita ba hare’e hamutuk deit.
Tuir mai ita sei halo introdusaun oituan konaba Homegroup ne’e
rasik.
Homegroup hanesan fasilidade ida ne’ebe mak
inklui iha Microsft Windows Seven. Homegroup halo fasil ita hodi haruka (Share)
ita nia file sira hanesan Documetos, Imajem, Video no Printer sira ho
komputador sira seluk iha rede ida nia laran. Laos ida ne’e deit, homegroup mos
bele uja hodi share ita nia drive (partisi) sira ne’ebe mak fahe tiha ona
wainhira hala’o instalasaun ba Windows, no Homegroup mos bele uja hodi fahe
Internet husi Laptop ida ba iha laptop seluk.
Vantajem husi Homegrou mak ita bele fahe
(Share) ita nia file, Printer no Internet husi komputador ida ba iha komputador
sira seluk. Homegroup mos bele fahe (share) husi komputador rua to’o sanulu
depende ba iha rede ne’ebe mak ita utiliza.
Desvantajem husi Homegroup ne’e rasik mak ita
so bele deit atu fahe (share) ita nia file sira ho komputador hotu ne’ebe mak
utiliza sistema operasaun Windows Seven. Parte seluk, atu kria/ utiliza
fasilidade homegroup, komputador sira ne’e tenki iha koneksaun ba rede ida.
Atu hari’i homegroup ida presija ita atu prepara uluk sasan ou
ekipamentu sira ne’ebe mak presija, hanesan Laptop iha rua ba leten. Homegroup
ne’e rasik presija komputador sira ne’ebe mak ninia sistema operasaun utliza
windows7 no supporta mos Ad-Hoc.
Diak, tuir mai ne’e dalan no lalaok atu halo/ kria Homegroup ida
:
Presija ita atu kompriende katak komputador sira ne’e presija
halo konfigurasaun hotu.
Presija mos atu komputador hotu tenke iha koneksaun ba rede ida
deit. Ha’u fo sujestaun atu komputador ne’ebe mak sai admin ba homegroup mak
sai hanesan mos admin ba iha rede ida.
1. Tuir mai dalan atu kria Homegroup no
Konfigurasaun husi Komputador A :
Kaer komputador A no halo tuir prosesu tuir mai ne’e :
a. Loke Controle Panel (ho dalan Click Start+Control
Panel), no sei mosu janela hanesan ho imajem tuir mai ne’e;
b. Iha parte Network and Internet, klik link
Choose homegroup and sharing Option, sei mosu janela hanesan imajem tuir mai
ne’e;
c. Klik iha What is a Network Location, no sei
mosu kaixa dialogu hanesan tuir mai ne’e :
d. Hili no Klik iha Home Network, hein to prosesu
hotu no sei mosu hanesan tuir mai ne’e :
Tau Marka (Tick)
iha opsaun sira ne’e (karik ita hakarak atu fahe hotu file sira ne’e)karik la
presija entaun lalika tau marka;
e. Depois klik iha Next, no sei sai hanesan
imajem tuir mai ne’e :
f. Hakerek sai kodigu (password) ne’ebe mak iha,
importante atu ita hakerek sai tiha kodigu ne’ebe mak tanba kodigu refere sei
husu wainhira komputador sira seluk hakarak atu tama iha ita nia rede;
g. Ikus liu klik iha Finish.
Ita nia Homegroup kria tiha ona ho susesu. Tuir mai ita presija
atu halo konfigurasaun ba komputador B hodi Join homegroup refere.
Dalan no lalaok atu join homegroup ne’ebe mak kria tiha ona husi
komputador A.
Kaer komputador B no hare’e tuir lalaok tuir mai ne’e :
Hanesan mos iha parte primeriu (dalan/ lala’ok husi a to’o c);
Karik mosu janela hanesan imajem tuir mai ne’e, entaun klik
cancel atu kansela tiha. NB : imajem iha kraik ne’e hatudu katak ita atu kria
tan homegroup foun, ita labele atu kria tanba ita sei utiliza homegroup ida
deit.
c. No sei mosu janela hanesan imajem tuir mai
ne’e :
d. Hanesan iha imajem hatudu iha leten ne’e katak
eziste ona Homegroup ne’ebe mak kria ona husi komputador A (komputador
Dell-PC);
e. Tuir mai klik iha Join now atu join homegroup
refere, no sei mosu janela hanesan tuir mai ne’e :
f. Iha imajem refere husu ita atu fo marka ba iha
tipu file sira ne’ebe mak ita hakarak atu fahe (share), depois klik iha Next,
no sei mosu janela hanesan tuir mai ne’e :
g. Iha janela refere husu ita atu hatama password
ne’ebe mak eziste iha homegroup ne’e (atu hatene password refere kontaktu ba
admin homegroup refere);
h. Klik iha next, no depois klik iha Finish.
Atu asesu ba iha file
sira ne’ebe mak bele atu asesu, entaun banati tuir lala’ok tuir mai ne’e :Loke
MyComputer; husi navigation panel, iha Homegroup nia okos, hare’e no klik ba
komputador sira ne’ebe mak eziste iha homegroup ida ne’e, hanesan imajem tuir
mai ne’e :
tuir mai ita bele
asesu ho diak file sira ne’ebe mak iha husi komputador seluk.
Diak ida ne’e mak
prosesu ou maneira badak ne’ebe mak ita haruka data/file husi
komputador ida ba kompuador seluk, no ita la presiza uza flash disk ou Hdd
External ka ekipamentus seluk, ita so uza wireless Ad-Hoc deit,
ne’e mak ita kria tan Homegorup iha ita nia komputador ne’ebe mak
ita utilize atu haruka data ou file ruma ba komputador seluk.
Rede Servidor
Definisaun Rede
Servidor:
Rede
Servidor hanesan komputador nebe maka halo liga ou konekta ba komputador
servidor rede internet hodi hetan koneksaun internet, tantu iha lokal e nomos
Interlokal tuir rede nebe maka defirente iha area rede seluk-seluk nebe maka
hetan ka liga ba servidor. permeira importante maka halao rede servidor hanesan
koalidade servisu rede koneksaun no fasil atu fo ba kliente hodi asesu ba rede
internet, Komputador nebe maka liga ba rede hahu husi servidor rede ne rasik
hanesan kliente.
Rede Servidor henesan fundamental rede iha area lokal no mos iha parte balu
halo transmisaun base de dadus husi media ne rasik iha rede Lokal Area Network
(LAN).
Konfigurasaun Rede
Servidor:
Konfigurasaun
husi servidor rede internet refleta liu ba parte modelu komponente-komponente
no setup liu husi maneira programasaun ba software aplikasaun. Rede Servidor
halo konfigurasaun fo siguransa liu husi non Grafik layar monitor. iha buat
bo’ot sai hanesan funsaun geral hanesan rede servidor bele halao web hosting
lisensa domain, transfere ka envia base de dadus entre lokasaun nebe maka
diferente e mos hanesan file sharing.
Konfigurasaun husi rede servido remata tuir prosesu nebe maka difisil atu
hatene husi kliente wainhira atu halo manipulasaun ba konfigurasaun rede
koneksaun. Pasu pur pasu nebe maka uza hodi halo konfigurasaun rede servidor
hanesan tuir mai ne. Kategoria Koleksaun:
Pasu permeiru wainhira halao konfigurasaun husi rede servidor hanesan halo
kolabora hamutuk entre komponente-komponente hardware nebe maka presiza. Ema
nebe maka halao konfigurasaun rede servidor tenki kompriende lalaok koneksaun
rede servidor, preparasaun rede komputador no modelo
diferente nebe maka liga fiu hodi halo funsiona ba liga husi linha
komputador no koneksaun rede servidor ba iha komponente rede ne’e rasik. Uza
nain/User, tenki hatene halo utilizasaun ba halao koneksaun entre komponente
Hardware no rede Servidor. Konekta ba rede:
Wainhira ita hare ba buat importante nebe maka presiza husi Konfigurasaun rede
servidor tenki tau hamutuk ba koneksaun entre rede servido no rede nebe’e maka
uza fiu Ethernet sai fundasaun permeiru. Iha mos tipu modelu fiu nebe maka uza
hodi halao koneksaun ba desenvolve rede. Rede Protokolu:
Koneksaun entre Servidor no uza nain/user rede tenki halo aktivu ba protokolu
nebe maka presiza halo aktivu. modelu atu halo aktivu ka la aktivu ba uza
nain/user protokolu tenki uza SQL servidor no tenki bazeia liu ba protokolu
nebe maka hanesan nesesidade husi kliente nebe maka liga ou konekta ba rede
servidor.
Servidor
hanesan Sistema komputador nebe’e maka prepara modelu servisu oin-oin iha rede
komputador ida nia laran. Servidor nebe maka suporta husi prosessor ho atetude
ka lalaok scalable no RAM nebe maka boot, e mos mai ho plataforma sistema
operasaun nebe maka espesialis ka kompatibelidade, nebe maka ita hanaran
sistema operasun rede. Servidor nia mos halao sistema komponente-komponente ba
aplikasaun administrativu nebe’e maka halao kontrolu ba asesu refere liu ba
rede internet no rekursu humanu nebe’e maka hetan iha sistema ne’e rasik,
hanesan mos base de dadus nebe maka sai ona resultadu ba impremir, no bele mos
fo lisensa asesu ba iha stasaun servisu elementus rede koneksaun.
Iha
sistema operasaun Servidor iha mos modelu-modelu servi nebe’e maka uza
arsitektura kliente/servidor. Exemplu husi servidor ne henesan Protokolu
Konfigurasaun Hos Dinamik, servidor karta, servdor PTH, servidor PTB, DNS
servidor, no seluk-seluk tan. Kada sistema operasaun servidor publiku ba servi
internet ne rasik iha geralmente, maske iha parte seluk halao manipulasaun ba
rede internet ne rasik.
Servidor
ne rasik halao ka fo resposta ba kliente nebe’e maka halo request. Hanesan
exemplu, kliente PKHD sempre ho request ba iha servidor nebe maka halao
ligasaun ba iha servidor PKHD; wainhira kliente presiza enderesu IP, kliente
sempre fo request ba iha servidor, liu husi lian ka metode nebe maka simu husi
servidor PKHD, ba protokol PKHD ne rasik.
Exemplu sistema operasaun servidor hanesan Windows NT 3.51, no mos kontinua ho
Windows NT 4.0. Ate agora sistema ne diak bele sai popularitas hanesan Windows
2000 Servidor no mos Windows Servdor 2003, ikus mai sai Sun Solaris, Unix, no
GNU/Linux.
Servidor
bai-bain liga ka konekta ba kliente liu husi fiu UTP nomos liu husi plaka rede.
plaka rede ne bai-bain ita hanaran plaka PCI ou ISA.
Ita hare husi ninia funsaun, servidor bele kategoria ba modelu-modelu oin-oin,
hanesan: servidor aplikasaun, servidor base de dadus e nomos sai hanesan
servidor proxy. Servidor aplikasaun hanesan servidor nebe maka sai funsaun
hanesan rai ka fo siguransa ba modelu aplikasaun nebe maka asesu husi kliente,
servidor dadus ne’e rasik hodi uza ba rai dokumentus nebe’e maka uza nain/user
uza tantu husi kliente liga direita ou mos dadus nebe maka sei halao prosesu
husi servidor aplikasaun.
Servidor
proxy funsaun hanesan maneija trafiku rede nebe’e maka konfigurasaun husi
proxy. Uza nain/user nebe’e maka uluk nanain tenki konhese no hatene servidor
proxy hodi halao koneksaun komputador klinte ba internet, Funsaun servidor
importante liu, exmplu hanesan ba situs internet, Siensias Natureza, rekursu
humanus, e mos sai hanesan rai base de dadus.
1. Faktor-Faktor yang melatarbelakangi munculnya
rekayasa perangkat lunak / Engenering Software.
Rekayasa perangkat lunak berasal dari 2 kata yaitu rakayasa dan
perangkat lunak. Rekayasa perangkat lunak merupakan perihal kegiatan yang
kreatif dan sistematis berdasakan suatu disiplin ilmu yang membangun suatu
perangkat lunak berdasarkan suatu aspek masalah tertentu.
1. Latarbelakang disiplin perangkat lunak
Factor-faktor yang melatarbelakangi munculnya RPL :
1. Ketidakmampuan organisasi memprediksi waktu,
usaha dan biaya untuk membangun perangkat lunak.
2. Perubahan nisbah atau rasio biaya perangkat
keras terhadap harga perangkat lunak.
3. Kemajuan pesat perangkat keras.
4. Kemajuan dalam teknik-teknik pembuatan
perangkat lunak.
5. Tuntutan yang lebih tinggi terhadap jumlah
perangkat lunak.
6. Tuntutan yang lebih tinggi terhadap mutu
perangkat lunak.
7. Meningkatnya peran pemeliharaan.
2. Rekayasa perangkat lunak merupakan
program-program computer dan dokumentasi yang berkaitan. Rekayasa perangkat
lunak berasal dari dua kata yaitu software ( perangkat lunak ) dan engenering (
rekayasa ).
2. Karakter-karakter perangkat lunak
Karakter perangkat lunak atribut perangkat lunak seharusnya
memberikan pengguna kebutuhan fungsionalistas dan untuk kerja yang dapat
dirawat dan berguna.
Dalam buku software engenering lan soom erville, perangkat lunak
mempunyai karakteristik sebagai barikut :
1. Maintainability ( dapat dirawat ), perangkat
lunak harus dapat memenuhi perubahan kebutuhan.
2. Dependability, perangkat lunak harus dapat
dipercaya.
3. Efesiensi, perangkat lunak harus efesien dalam
penggunaan resource.
4. Usability, perangkat lunak harus dapat
digunakan sesuai denggan yang direncanakan.
3. Hal-hal yang terkandung dalam pemilihan bahasa
pemograman
Memilih bahasa pemograman untuk keperluan penulisan program,
tentunya harus ditentukan terlebih dahulu bahasa pemograman yang akan
dipergunakan. Untuk menentukan bahasa pemograman sangatlah penting, apakah kita
akan menggunakan bahasa perakit ( assembly language ) atau menggunakan bahasa
tinggkat tinggi ( high level language ).
Bila menggunakan bahasa tinggkat tinggi, kita akan berpikir
kembali bahasa pemograman yang akan digunakan. Pemilihan bahasa yang akan
digunakan tergantung terhadap permasalahanya. Tiap-tiap bahasa pemograman
tingkat tinggi memiliki orientasi ke permasalahan ( problem oriented language
). Sebagai contohnya yaitu bahasa cobol yang berorientasi pada
permasalahan bisnis dan tidak tepat digunakan dalam permasalahan teknik.
Terdapat hal-hal yang dapat menjadi bahan pertimbangan dalam
pemilihan bahasa pemograman :
1. Tipe dari permasalahanya, apakah permasalahan
bisnis, teknik atau yang lainya.
2. Kesulitan dari permasalahan yang dihadapi.
3. Penguasaan bahasa pemograman yang dikuasai
oleh programmer.
4. Tipe dari pengolahan datanya,
apakah berbentuk batch processing atau online processing atau online
processing.
5. Ketersediaan bahasa pemograman yang dimiliki
6. Ketersediaan program-program pustaka ( library
) yang ada dan yang dapat dimanfaatkan oleh bahasa yang akan dipilih.
7. Kemampuan dari bahasa pemograman yang akan
digunakan.
8. Jenis dari bahasa pemograman, compiler atau
interpreta.
9. Dukungan dari pembuat bahasa pemograman bila
ada perubahan-perubahan baru.
10. Kemudahan dari bahasa pemograman dalam
modifikasi program bila terjadi perubahan.
11. Konfigurasi perangkat keras dan system
software yang sudah digunakan.
4. Programming in the small dan programming in
the large
Programming in the large dan programming in the small, dalam
software engenering ( rekayasa perangkat lunak ), programming in the small dan
programming in the large memiliki 2 perbedaan untuk menulis sebuah
software ( perangkat lunak ). Program ini dirancang oleh Frank Deremer dan Hans
Kron pada tahun 1975 di sebuah buku yang berjudul “ programming
in-the-large versus programming in-the-small”.
a. Programming in the small
Dalam sebuah development software, programming in the small
diartikan sebagai aktifitas penulisan program yang minim atau kecil. Program
yang terbilang kecil dan mempunyai source code dengan ukurang yang terbilang
kecil dan memiliki spesifikasi yang relative mudah dan sanggat bagus.
Programming in the small ikut beserta programming individual
atau memiliki kelompok kecil yang sangat memiliki waktu yang cukup panjang
periodenya dan mungkin turut serta dalam less formal dan praktis ( secara
instant dalam sebuah dokumen atau testing ), tols dan bahasa
program.Programming in the small bias dikatakan sebagai prototype software atau
dimana terdapat aplikasi development ini sangat penting dan stabil atau
berkompetent. Dalam bahasa computer, programming in the small dan shoat-lived
program matic, dalam eksekusi tersendiri dalam ACID transaksi dan acces pada
local logica dan resource semua file, database dan lain-lain.
b. Programming in the large
Dalam software development, programming in the large, bias
terlibat dalam suatu program yang besar dalam sebuah grup manusia atau pada
grup kecil yang sangat panjang periode waktunya. Sebelum dalam kondisi ini bisa
memberi hasil yang besar dan lengkap, program ini bisa dipelajari untuk
memahaminya.
Beserta programming in the large, code manager tempat untuk
partisipasi bekerja modul beserta precisely-specified interaction. Dalam
permintaan ini sangat hati-hati dalam rencana dan sangat hati-hati dalam
dokumen.Beserta programming in the large, program pemilihan yang sangat susah .
Jika pilihan operasi dalam suatu modul, pekerjaan seseorang
untuk mendapatkan uang dan mengiginkan re-doing. Kareta ini satu goal dari
programming in the large terlibat dalam pengaturan atas modul dan tidak perlu
mendapatkan pilihan.
Programming in the large permintaan dalam management skils,
dalam bahasa computer, programming in the large bisa langsung pada code
programming yang representasi pada level yang tinggi, dalam transmisi logic
pada system yang ada.